34. treeningpäev. 32KM joostud. Alustasime valges ja lõpetasime päikeseloojanguga. Ma pole kunagi nii pikalt järjest jooksnud ja võin päris rahumeeli väita, et väga-väga ennast ületav ja üüratult raske trenn. Tänane ilm oli väga ilus, aga tuul oli üleliigne. Tuule ja ka vähese jooksutuju tõttu ma vaevu viitsisin kokku joosta 10KM-t, kuid pääsu polnud, tuli võidelda lõpuni.
Alates 12KM-st võtsin esimese powerbar geli sisse (kokku oli mul neid täna kaasas 2), mistõttu energiat justkui vohas üle kogu keha. Geelidega on vahva asi see, kui jooksed tuima ja unise näoga ning kui tuleb geeli manustamise kord, silmad automaatselt avanevad niiiiii suureks, et väsimuse ja une tunne kaob koheselt. Olen vaikselt juba geeli esimese manustamise korrast sõltane :D Olenemata geelikogusest ja oma keha tundmisest, jätkub mul geeli abiga lisaenergiat vaid 7KM-ks, ülejäänud on tahtejõud ja mentaalne enesekontroll olukorra üle. Tänased põhilised valu piirkonnad on põlved, sääremarjad, kael ja alaselg. Väga pikkade distantside puhul muutun väga emotsionaalseks. Näiteks, täna oleks peaaegu pillima hakanud, kuna ei jõudnud ega tahtnud enam joosta, aga alla anda ja lõpetada ka ei taha. Nüüd on see tehud. Veel 5 trenni, mille kilometraaž ületab 20KM.
Tundub, et maraton ei olegi nii suur eneseületus, kui selleks treenimine, aga mine tea, ehk arvamus muutub :)
No comments:
Post a Comment