London nädal 6

19.12 - puhkus
20.12 - kavas oli 9km ühtlast jooksu ja lõpetuseks 6x50m. Jooksu ajal oli pulss 142/157bpm. Lõikude ajal oli pulss 156/185bpm. Enesetunne oli väga hea ja trenn sai kergelt tehtud.
21.12 - puhkus
22.12 - 5km ja jooksuharjutused. Pulss oli tunduvalt kõrgem, kui teisipäeval 154/166bpm.
23.12 - puhkus
24.12 - Kuna jõulud veetsin vanemate kodus Türil, tuli ka trenn Järvamaal teha. Sõitsime autoga Väätsale prügila ja Lõõla risti. Sealt samast jooksime Reopallu ja sealt Kirnasse ning Kirnast pöörasime paremale Pala poole ning Palalt jooksime edasi Türile. Ilm oli külm ja tuuline ning maantee ja ka kõnnitee olid jääs, mis raskendas jooksmist veelgi. Ekstreemseks tegi jooksu kolm tõusu, millest viimane oli nii raske, et vahepeal oli mul tõsine võitlus edasiliikumisega ja jäise maapinnaga. Kets käis ringi. Pulss oli 153/174 bpm.
25.12 -9km. Valisime uue teekonna Türi-Alliku poole, kuid libedast maapinnast ja tuulisest ilmast me ei pääsenud. Trenn oli tunduvalt kergem, kuid jõuluõhtu väsimus andis ikka veel jooksu ajal natuke tunda

London nädal 5

13.12 alustasime trenni 10KM jooksuga. Lõpetuseks kiirendused 8x50m. Kolmapäeval 14.12 jooksime intensiivsemalt, kokku kilometraažiks sain 9KM. Jooks nägi välja järgmine: esimene kilomeeter 8 minutit ja teine kilomeeter 5.50-6 minutit ja nii kuni lõpuni välja. 15.12 soojenduseks 6KM ning lõpetuseks veel jooksuharjutused. Laupäevane 10KM trenn pidi olema kerge ehk aeglase tempoga.... Jäin oma mõtetesse nii kinni, et kella vaatasin esmakordselt kui 6 kilomeetrit juba joostud oli. Mõtlesin ja unistasin, ega pannud kiiret tempot tähele. Pühapäevane jooksudistants oli 21KM. Mul avanes võimalus natuke DNB Vana-aasta jooksu auhindade jagamist kuulata. Kuulsin vaid Evelin Taltsi nime, kui finishi kõrvalt oma jooksuga edasi kihutasin.
Kokkuvõtteks: nädala esimene trennipool oli minu jaoks nii füüsiliselt kui vaimselt väga raske, nädalavahetuse trennid olid juba kergemad. Õige otsus oli lõigutrenn paigutada teisipäeva peale, kui neid joosta laupäeval. Nii taastun järgmise päeva pikemaks jooksuks kiiremini ja väsimus ei ole nii suur. Järgmine nädal on natuke kergem nädal, kuid ka jõulude ajal ei ole jooksust puhkust

London nädal 4

Neljapäeval oli osakonna jõuluõhtusöök, seega tegin treeningkavas muudatuse. Trenn toimus esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, N ja R puhkus ning nädalavahetusel.
5.12 – jooksin 9KM ühtlast jooksu. Kuna esmaspäeva puhkepäev jäi vahele ja peale pikka pühapäevast trenni, oli esmaspäeva jooks väsitav.
6.12 – kavas oli ette nähtud 9 KM intensiivset jooksu.Pulss oli terve trenni joo...ksul kõrge, seega otsustasin end natuke säästa ja joosta intensiivse asemel rahulikult 9 KM.
7.12 - 6KM rahulikult ning lõpetuseks veel kaks seeriat jooksuharjutusi. Viis järjestikust trenni ilma puhkepäevata laupäevast kolmapäevani, on minu jaoks veel raske. Üle kolme järjestikuse trenni on küll jõukohane, kuid maksimaalne sooritus, trenni kvaliteet ja rahulolu selles puuduks.
8.12 – puhkepäev
9.12 – puhkepäev
10.12 – peale kahte puhkepäeva oli pulss ja enesetunne taastunud ning jälle olin võimeline jooksu nautima. Jooksime 10KM ning 7x50m lõigud.
11.12 – 20KM joostud. Soovisin pilvist, vihmata 2-3 kraadi sooja ilma ja saingi. Koju jõudes hakkas vihma sadama. Jooksutempo valisin täna 7-7.30 minutit kilomeetri kohta. Pulss oli täna kõrge, täpselt aeroobse läve piiril. Pean vist natuke treeninguid ümber paigutama. Nii kui ma laupäeval lõike teen, ei jõua keha pühapäevaks taastuda. Pühapäevase trenni pulss on koguaeg jooksu ajal laes. Ehk pisikesest muudatusest oleks abi.

London nädal 3

Peale rasket kahe nädalast treeningut, lubas kolmas jooksunädal mul natuke kergemalt võtta ja kolm puhkepäeva nädalasse sobitada.
29.11 – Jooksunädal algas 8 km-ga. Joosta oli vaja kergelt ning jälgida, et pulss üle aeroobse läve ei tõuseks.
30.11 – puhkepäev
1.12 - kui 4 km soojendust oli joostud, tuli teha veel kaks seeriat jooksuharjutusi (põlvetõsted, sääretõsted, jooks kü...ljega, üks jalg üle teise, erinevad hüpped, pöiaharjutused, jooksu tasakaaluharjutused jm).
2.12 – puhkepäev
3.12 – 8 km ja 6x50m. Nädalavahetuse trenn algas 8 km jooksuga, millele järgnesid 6x50m lõigud. Kui eelmine laupäev oli lõigutrenn raske ja jalad olid juba peale esimest lõiku kinni, siis seekord olid jooksud täitsa talutava koormusega.
4.12 – 19km. Ilmaga vedas mul täna 100%-liselt. Keskmine rahulik tempo oli ca 9.18 minutit kilomeetri kohta. Kuna tempo oli aeglane, venis mu trenn 2 tunni ja 56 minuti peale. Jooksu eesmärk oli hoida pulss 150bpm peal, mis täna isegi õnnestus.

London nädal 2

‎22.11 – jooksin 9 km ühtlase tempoga. Pulss oli alla läve, kuid üldiselt oli joosta väsitav.
23.11 - treeningkava kohaselt jooksin kokku 8 KM. 4 km aeglaselt ja 4 km intensiivselt. Ehk aeglane kilomeeter oli 8 minutit ja kiire kilomeeter 6 minutit.
24.11 – soojenduseks 5 km alla läve jooksu ning jooksuharjutused veel otsa.
26.11 – ühtlaselt ja alla läve jooksin 9 km ning peale jooksu lõigud 8x50m.
27.11 – tänase trenniga läks kõik nässu: ilm, tuju, keskmine pulss. Trenn algas kerge uduvihmaga. Lootsin, et ilm püsib sellisena trenni lõpuni, kuid uduvihm muutus tormiks. Ideaalis oleksin pidanud jooksma 20 km aeglaselt ning keskmine pulss ei tohtinud olla üle 150bpm. 13 km lõpuni oli trenni olukord peaaegu OK, keskmine pulss oli graafikus. Tuleb mainida, et olin juba läbimärg ja külmast kange (tempo oli ju aeglane). Tugev tuul ja vihm tegid oma töö korralikult ära. Rohkem kannatada ma ei tahtnud ega suutnud. Viimased 7 km = lisasin tempot. Jooksin vastutuult. Trenni lõpuks average pulss 160 bpm. Mis teha, ilm jääb nii või naa peale ja jõusaali lindile ma ei lähe.

London nädal 1

15.11 - treeningkava sai alguse 8 KM jooksuga. Tempo kerge, pulss alla läve.
16.11 - kolmapäeval jooksin 8.22KM. Pulss oli üle läve ja jooks tempokas.
17.11 - kerge alla läve 5KM jooks ning tegime Riho trennist meelde jäänud jooksuharjutusi (kaks seeriat). Jalad on veel siiani kanged ja kergelt valulikud.
19.11 - ilm oli tuuline, kuid päikseline. 9 KM läks kergelt. Peale jooksu... 7x50m lõigud. Kujutage ette, kui minu lõigud olid ca 21-22km/h ning kestsid maksimaalsel pingutusel vaid mõned sekundid, siis maailma tasemel meesmaratoonarid jooksevad natuke üle kahe tunni sellise tempoga.
20.11 - 19KM rahulikku jooksu. Average pulss 150bpm. Jooksin pika otsa Türil. Külm oli, eriti kätel. Peale jooksu kuum saun.

London nädal 0

Peale natukene ebaõnnestunud Sportlyzeri eksperimenti, otsustasin enne Londoni kavaga alustamist spordiarst Anu Kaasiku abiga oma tegelikud pulsitsoonid paika panna. Aeroobseks lävendiks saime 168 bpm, mis on siis umbes 30 lööki kõrgem, kui me arvasime selle olevat siis, kui Sportlyzeri järgi jooksime. Kelle jaoks kõrge, kelle jaoks paras. Minu jaoks ideaalne. Teisipäeval alustasin Londoni treeningkavaga. Selle aasta lõpuni teen kava sissekandeid nädalas korra (pühapäeval) ja uuest aastast kokkuvõte trennist tuleb iga päev.