New York City Marathon 2013

3.11.2013 osalesin New York Ciy maratonil. 

Üritus oli väga võimas. Stardis oli 50 740 jooksjat, kellest 50 304 jõudis ka finishisse. Tegemist peaks olema uute rekordnumbritega. 

Minu äratus oli juba kell 4.50. 5.00 sain voodist välja. Kerge hommikusöök ning juba jalutasimegi bussile M15, millega tuli sõita sadamasse, nimelt antakse NYC maratonile start Staten Islandilt ning Manhattanilt saab sinna vaid praamiga. Praame oli maratoonaritele broneeritud alates kella 6.00ist iga 15 minuti tagant. Praamile mineku aeg tuli aga valida juba mitmeid kuid tagasi, praktiliselt kohe peale maratonile registreerumist. Arvestades kevadisi Bostoni sündmusi ning ka sügisese Berliini maratoni kogemust oli teada, et meid ootab ees ülirange turvakontroll ning juba praamiterminali jõudes nägimegi turvamehi koertega, kes innukalt kotte puistasid, ette ruttavalt võib öelda, et ka enne stardikülla jõudmist, tehti üks korralik lennujaama turvavärava kontroll kõigile 50 000 jooksjale. Peale 25 minutilist praamisõitu jõudsime Staten Islandile, kus olid juba ootamas bussid, mis meid edasi stardikülla sõidutasid. Külasid oli põhimõtteliselt kolm: sinine, roheline ja oranz. Küla tuli valida vastavalt sellele, mis värvi number sulle oli antud, minu number oli sinine. Igas külas oli kaks suurt telki, palju, palju WCsid ning UPSi pakiautod, mis jooksja vahetusriided finishisse, mis asus Central Parkis, viisid. Kuna bussi ja praamisõidud ning turvameetmete läbimine oli läinud oodatust libedamalt, olime juba kaks tundi enne starti oma külas kohal ning sisustasime vabaaega lebotades, pirukaid süües ning sooja teed juues. Kuna ilm oli külmem ja tuulisem, kui me olime osanud oodanud, tuli väga raske südamega loobuda oma soojendus dressist juba kell 8.10, kuna just siis suleti esimese laine jooksjate pakiautode uksed ning järgmised 1,5 tundi tuli tegeleda oma keha soojas hoidmisega. NYC maratoni start antakse 4-s laines, alates kella 9.40 iga 20 minuti tagant ning iga laine koosneb kolmest stardi koridorist, vastavalt stardi küladele jällegi roheline, sinine ning oranz. Stardi koridoride koostamine algab aga ammu enne starti. Nii kutsutigi meid juba 8.20 meie koridori eel kogunemiskohta, mis oli aiaga ümbritsetud ala umbes tuhandele jooksjale, kus ühes seinas oli jällegi julgelt 50 WCd ning pidevalt räägiti mikrofonis mitmes eri keeles, et tehke oma häda siin ära, kes peale starti sillale number ühte teeb diskvalifitseeritakse. Mis te arvate, kas sild oli peale starti pissijaid täis või mitte? Igal juhul, eel kogunemiskohas saime olla 30 minutit, siis kästi meil alustada marssi stardi poole. Jõudsime sinna täpselt eliitnaiste stardi pauguks. Mis tähendas seda, et stardijoone taga tuli meil veel nii pool tunnikest või veidikene isegi rohkem külmetada. Ilm oli endiselt suhteliselt külm ja tuuline. Väga huvitav oli jälgida erinevaid taktikaid enda soojas hoidmiseks, keegi vehkis energiliselt, keegi jälle seisis paigal ja lõdises ning otsis oma sisemist zenni, mõni istus maas asfaldil ning keegi proovis jällegi meeleheitlikult põit enne starti tühjendada. Ja üks vahtis ringi, mida teised teevad :D (mina) Igaljuhul mõni hetk peale 9.40 lauldi hümn, siis lendasid veel viimased üleriided publikusse ning maraton algaski kohe mäkke rühkimisega pihta.Kuna minu jaoks oli New York maratoni rada võõras, siis ei osanud ma arvata, et profiil võib nii vaheldusrikas olla, s.t raske. Nii kui mäkke (loe silla kõrgemaisse punkti) jõudsin, hakkas puhas rõõm, mäest alla jooks. Tempo kiirus läks iseenesest ülesse. Kahjuks oli see ainult algus ning rajaprofiili suutis mind veel üllatada. Pidevaid üles-alla jooksmisi jagus veel piisavalt. Kui poolmaraton oli joostud, sain aru, et sellest jooksust ma head aega välja ei pigista. Alandasin tempot ning proovisin jooksu läbi valu lõpuni nautida, kuna haiget olid mulle tegema hakanud põlv ja reied. Mittekorraliku soojenduse, külmetamine ja juba alguses ennast jooksuriietesse võtmine oli teinud mu jalgadele 1:0. Samuti see üles-alla jooksime ei ole vist ikka minu jaoks. Proovisin minna jooksu nautima, aga kuna peale starti sai ikka hea aja nimel vuditud, siis sellest midagi head ei tulnud ning pigem maksis see kõik mulle jooksu ajal kätte ning maratoni viimased 12 kilomeetrit enam nii nauditavad ei tundunud. Publik samas oli väga võimas. Teeääres oli rahvast, erinevaid bände ja pillimängijaid jne väga, väga palju.  Sellist vaatepilti nägin ma viimati Chicago maratonil. Rasmus, kes jooksis ka Estonia särgiga kuulis tunnustavaid Estoonia hüüdeid kordades rohkem, kui mõnel Euroopa maratonil. Publik elas jooksjatele maruliselt ning väga valjuhäälselt kaasa. Joogipunkte oli väga tihti.  Kui ma nüüd ei eksi, siis alustati peale kolmandat miili ning siis iga miili tagant pakuti spordijooki ja vett. Rajast veel niipalju, et minu jaoks oli üks raskemaid kohti 25 km-l, jooksime jälle sillale ning mulle tundus et tegemist oli lõputu tõusuga ning et see üles jooksmine ei lõppegi. Kilomeetriaeg langes ja jõud oli ka juba otsakorral.  Sellel kilomeetril jooksis minust mööda üks vapper pime naine, kellest on pikalt juttu siin: http://www.slate.com/articles/sports/sports_nut/2013/11/runners_with_disabilities_guiding_a_blind_runner_in_the_new_york_city_marathon.html

Samuti läbis New Yorki maratoni Pamela Anderson, kes lõpetas oma jooksu 5 tunni ja 41 minutiga.

Nii ma siis lonkisin finishini, viimastel kilomeetritel veel paarist mäest ülesse ja olingi kohal. Medal kaela, fooliumkile ümber, nännikott kätte ning algaski pikk marss vahetusriiete jagamis autoni. Endal nägu, valutava põlve kiuste, naerul ja olemine õnnelik. Isegi peale finishit kuulsin veel mitu korda, kui tubli ma ikkagi olen, et selle asjaga hakkama sain :) Kõik kiitjad võhivõõrad ameeriklased.

Nädal 19

Viimasel ajal mõtleme iga spordinädala lõpus, et järgmine tuleks võtta vähe rahulikumalt ning rohkem peaks puhkama. Sama plaan oli ka lõppeva nädala kohta. Ei õnnestunud eriti hästi: esmaspäeval koos jooksuharjutustega 11 km. Jalad olid pärast nii läbi, et ka veel neljapäeval oli tunne nagu oleks eelmisel päeval maratoni läbinud. Treppe vihkasin ning tööl sõitsin korruste vahel ainult liftiga. Teisipäeval tund ujumist, tulemuseks 1800m, haiged jalad rohkem lihtsalt ei võimaldanud. Kolmapäeval lootsin oma valutavad jalad päästa kerge 10 kilomeetrise jooksuga, ei päästnud, lihasvalu oli endiselt kohutav. Neljapäevane puhkepäev kulus marjaks ära ning reedel õnnestus teha, juba ka siin ära mainitud, aegade parim intervall trenn, kokku 12 kiltsa ühe tunni ja 7 minutiga. Laupäeval pikk jooks, tulemuseks 24,2 kilomeetrit ning täna, nädala lõpetuseks 9 km jooksu ja tund aega ujumist, mis täna tähendas 2100m. Keha oli juba nädala väsimust täis ning kiiremini ei oleks mitte kuidagi suutnud ujuda. KOKKU see nädal jooksu 66,3 km ning sportimist üldse 8 tundi ja 54 minutit. Kogu minu teadliku sportimise jooksul, viimase 2 ja poole aasta jooksul, võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda nädalate arvu, kui olen ennast rohkem liigutanud.

Pikk jooks.

Täna toimis koostöö uue kellaga juba palju paremini, tulemuseks 2 tundi ja 18 minutit jooksu, distantsiks igati korralik 24,2 kilomeetrit. Kui võrrelda eelmise aastaga, siis olen tänasel päeval jõudnud juba ilma erilise spetstreeninguta Londoni maratoni eelsesse vormi. Tänu ujumisele vist.

Garmini feil...

Hei sõbrad. Täna tahtsin teiega jagada oma elu üht parimat intervalltrenni, aga mu uus kell Garmin Forerunner 310XT otsustas, et kustutab trenni hoopiski ära. Tean, et neid trenne tuleb veel, aga elu esimene nii kiire intervall (1km alla 4min) ja kohe kadunud. Kavas oli 2 km soojendust, 5x1km tempoga 4.10-4.15 min/km + 1km lõdvestus. Peale iga kiiret kilomeetrit järgnes kergem 1km (taastav tempo ca 6.30-7min/km). Kiiremad kilomeetrid õnnestus mul läbida hoopis vahemikus 3.55-4.05min/km. Kaks viimast kiiret olid alla 4min/km ja enesetunne seejuures oli väga okei. Vabandan ette, aga garmin connecti linki ega pilti mul seekord postitada ei ole uskumatu, et selline pisikene tagasilöök mind natuke kurvaks teeb ...

Nädal 17

Üks nädal sporti jälle tehtud: 2 korda tund aega ujumist, kokku 3600 meetrit, peaaegu Ironmani ujumise distants, 4 korda jooksu, teisipäevane väga hästi õnnestunud intervallikas, tahaks veel ja kiiremini, kaks mõnusat kulgemist ning laupäevane poolmaraton Tallinna tänavatel. Kokku 53,7 km, ehk natukene rohkem kui Ironmani jooksudistants. Kokku see nädal 7 tundi ja 19 minutit liigutamist. Järgmine nädal proovin rohkem.

Intervallikas

Tänaseks olin omale plaani võtnud ühe väikese intervallika. Kaks kilomeetrit soojaks siis 1 kilomeeter kiirelt ning järgmine aeglaselt, selliselt 4 korda ning siis 2 kilomeetrit rahulikult koju. Tuli välja väga hästi, mida näitab see, et kiired kilomeetrid suutsin joosta 4:07-4:16. Viimane aeglane aga 5:12. Enesetunne peale trenni: SUPPER...

Nädal 16

Täna, Eurospordist Londoni maratoni ülekannet vaadates, tuli kohe ka enda eelmise aasta jooks meelde, eriti hästi see, kuidas enne finishit kõvasti punnitasin, et Rasmusest ikka ees olla. Tekkis veel raskema trenni tegemise motivatsioon. See nädal tegin teisipäeval tempojooksu, kiired kilomeetrid 4.19 - 4.34. Oli rohkem kui raske. Uuel nädalal võtan parem plaani intervallid. Neljapäeval 10 kilomeetrit rahulikult. Reedel tund aega ujumist ning laupäeval juba poolpikk jooks - 18 kilomeetrit Kakumäel ning Tiskres. Tänaseks jäi tund aega jooksu, millele otsa veel tund ujumist. Kokku see nädal 3,5 km ujumist ning 47,3 km jooksu. Järgmine nädal juba, rohkem võib-olla.

Nädal 15

Paar sõna selle nädala jooksudest ja ujumistest. Alustasin spordinädalat teisipäevase tempojooksuga. Eesmärgiks oli kiirete kilomeetrite aeg alla 5:00. Õnnestus hästi, kilomeetrid möödusid tempos 4:50 - 4:36. Neljapäeval tegin rahulikult 10 km, seekord Narvas. Reedel juba Tallinnas ning 1 tund ujumist, selle ajaga suutsin läbida 2 kiltsa. Laupäeval tegime 2 tunni ja 12 minutiga 21 kilomeetrit jooksu ning täna, nädala lõpetuseks, 2 tundi ujumist. Kokku see nädal 7 tundi ja 14 minutit tervislikke eluviise. Tehke kaa...

Tempojooks

Asfaldit on juba kenasti näha ja tunda, proovisin täna selle aasta esimese kiirema trenni teha. 2km kergelt-6km alla 5min/km-2km lõdvestust ja tulemus oli täitsa hea :) kiirema osa km aegadeks: 4.37-4.51min/km. http://connect.garmin.com/activity/295669404

Nädal 14

Kuna eelmise nädala 7 tundi ja 50 minutit trenni olid veel jalgades, tulid selle nädala esmaspäevane 10,08 km ja teisipäevane 8,35 km jooksu suhteliselt raskelt. Peale kolmapäevast puhkust oli neljapäevane Kakumäe-ring aga juba mõnus. Laupäeval tegime pika jooksu Narvas ning kuna enamus vaatamisväärsusi, mida vaatasime asus kas libeda mäe otsas või siis punase fooritule taga, tuli jooksu tempo ka suht aeglane. Täna aga juba pühapäevane 2 tundi ujumist, suutsin selle ajaga läbida 3800 m ehk siis täpselt Ironmani ujumise distansi. Kokku see nädal 7 tundi 27 minutit ja 50 sekundit sporti.

Nädal 13

Minu lühike spordi kokkuvõte sellest nädalast. Nädala esimese trenni tegin esmaspäeval, kergelt 9,19km. Teisipäeval oli puhkepäev ja massaaž. Kolmapäeval jooksin 10,03km. Neljapäeval 1h aeglast ujumist (2km). Reedel oli jälle puhkepäev. Nädalavahetusel ootas mind ees raskem trenn. Laupäeval oli kavas joosta ja ujuda. Peale 18,11km suundusime basseini, et teha veel üks tund ujumist. Pühapäevane trenn nägi välja järgmine: kahetunnine ujumine, mille sisse mahutasime minu ja Rasmuse ujumisstiili filmimise. Kokku õnnestus mul sel nädalal joosta 37,3km ja ujuda 7100m. Aega kulus trennidele kokku: 7:50:21.

Nädal 11

Mõtlesin, et panen lühidalt kirja, kuidas mul läinud on ja kuidas hetkel trennidega lood on. Üldiselt näeb mu trenninädal välja järgmine: esmaspäeval jooks 9-13km või ujumine 1h, teisipäeval jooks 9-13km, kolmapäeval puhkan, neljapäeval jooks 9-13km, reedel ma puhkan, laupäeval jooks 10km + 1h ujumine, pühapäeval samuti 9-10km jooksu ja 1h ujumist.

Alates 01.01.2013-17.03.2013 olen ujunud 24,4km (duration 17:07:00), jooksnud 444,1km (duration 47:46:19). Alustasin ujumisega nullist ja iga trenni korraga on väike areng toimunud. Ujumine on tehniliselt palju raskem, kui jooksmine ja et ujumist nautima hakata, läheb mul veel aega. Olen lasknud ennast ujumise ajal veeall filmida, hiljem on hea vaadata, kus veel palju puudujääke esineb, oh jahh ja neid ikka jagub

World Marathon Majors

2006-2012.a. on World Marathon Majorsi nimekirja kuuluvatest maratonidest kolmel jooksnud vaid neli eestlast - Kristjan Puusild, Meelis Atonen, Jekaterina Stepanova ja Rasmus Raamat. Neist kaks esimest on jooksnd Berliini, Bostoni ja New York'i maratonil ning kaks viimast Berliini, Londoni ja Chicago maratonil. - loe artiklist pikemalt: http://www.marathon100.com/est/uudised.n/world-marathon-majors