Maijooksule

Olen otsustanud, et enne Chicago maratoni treeningkava täitmise alustamist, jooksen Eesti pinnal maratonist lühema distantsi. 21.05.2011 toimub SEB Maijooks, mis sobib minu plaanidega hästi kokku. Peale jooksu, jälle maratoni lainele ja rohkem sissekandeid minu treeningutest, uue treeningkava alusel :)

Pariisi Maraton 2011

42 ja natukene rohkem kilomeetrit joostud. Esimene maraton TEHTUD!! Aeg 5:07:08. Emotsioonid laes:

Äratus oli 6.45, korralik hommikusöök ja koheselt ka minek Triumfikaare poole, kus maratoni start aset leidis. Kerge stardi ärevus oli sees. 8.45 kõlas maratoni stardipauk. Rahvahulk oli meeletu ja selleks, et ma oma pink tsoonist (4.30h) stardijooneni jõuaksin, kulus mul rohkem kui 16 minutit.

Ilm oli juba hommikul rohkem kui soe. Päike kõrvetas ja sooja võis vabalt üle 24 kraadi olla. Päikse käes isegi rohkem. Teeääres oli toetajaid küllaga: muusikud, orkestrid, trummilööjad, ergutajad, mitu maskotti ja teised kohalikud kaasaelajad. Esimene joogipunkt oli ülerahvastatud ja veest tühi. Kuna janu oli päris suur, tekitas veest tühi punkt paanikat, et kas tõesti nii ongi? Eksisin, edasised joogi- ja söögipunktid olid vett ja energiaampse täis.

Kuna meil olid teemakohalised särgid seljas, rinnal suurelt ESTONIA, ei jäänud me tähelepanust kõrvale. Bravoo, Estonii! Bravoo Estonia! Estonia, jeee! Well done Jekaterina! Vähemalt 25 korda olime kaasaelajatele silma jäänud. Mõnus! Samuti ameeriklased elasid meile kaasa, lehvitades oma lipuga: „Estoniaaaa, jeeeee! HOROSHO“!

Kõnniteed olid täis nii mehi kui ka naisi, kes rahulikult WC-putkasse jooksmata hekki sirisasid (see on täiesti normaalne), mõned ka oksendasid.

Minu üllatuseks, oli maratoni km-te alguses juba palju kõndijaid. Nägime kiirabisid, nii maratoni ajal kui ka finišis. Kohati olid kiirabiautod järjekorras, et minestajaid ära viia või esmaabi anda.

Söögi- ja joogipunktid olid hästi varustatud (banaanid, apelsinid, rosinad, suhkur, vesi, spordijook, keeks).

Esimesed 21 km olid väga kerged. Tempo oli ühtlane ja energiat jagus. Ma ei ole harjunud palavaga jooksma, seega sai päike ja meeletu kuumus minust juba 26 km-l võidu. Tunnel, mille pikkus oli ca 700 m ja millest vohas läbi kõik muu peale õhu, oli minu jooksu agoonia algus. Tunnelist väljudes kohe juua ei saanud ning tuli joosta järgmise joogipunktini ca 2 km.Sellest hetkest keha minuga enam koostööd teha ei tahtnud ja sõna otseses mõttes tuli jooksmisele sein ette - jõud oli kadunud.

Räägitakse, et viimaseks 2 km leitakse endas justkui mingid salajased varud, mis vallanduvad just siis ning lõpus suudetakse veel spurtidagi. Mina seda energiat endas ei leidnud, jooksin vanas tempos edasi ja ületasin finišijoone positiivse emotsiooni ning kerge pisaraga.

Õhtul olid jalad valusad, eriti jalatallad ja kõõlused. Kerge massaaz oli suureks abiks ja enne magama minekut tegin külma veega vannirätiku kompressi jalgadele.

Kogu maratoni läbisin joostes, kordagi ei kõndinud ega ei teinud lihase venituse peatust. Tunnistan, et mul ei tekkinud kordagi katkestamise tahet ega küsimust, mida ja miks ma siin olen või teen. Vastupidi, maratoni joosta ja lõpuni jõuda on võimas tunne ja eneseületus.

Minu järgmine maraton on Chicago maraton, juba 6 kuu pärast 09.10.2011!

Pariisi Maratoni EXPO

Expole jõudes, nägime enda ees pikka järjekorda. Küsides ühelt seisjalt, et miks nii pikk järjekord? Mida ootate? Vastati sellepeale, et ikka niisama, ju siis peab! Kuna mul oli seljataga väsitav linna päev, jalutuskäigud, vaatamisväärsused ja pikk 2.5h kestnud Eiffeli torni järjekorras seismine, läksin pikema mõtlemiseta Expo peasissekäigu juurde ja liikuva vooluga pressisin end rahulikult ettepoole järjekorda seisma. EXPO´l: võtsime oma stardinumbrid, sealt edasi liikudes saime koti täie sponsorite nänni. Kui asjad olid käes, liikusime edasi peole - Rice Party-le. Rice party-l jagati 5 € eest suur ports riisi kanaga, suur Vitteli vesi ja banaan. Peale söömist sõitsime hotelli tagasi ja valmistusime eesseisva maratoni jaoks.

3 päeva maratonini.

78. treeningpäev. 7 KM joostud. Tehtud! Minu esimese maratoni treeningkava on läbiiii. Tänane jooks oli kerge, ka tugeva tuulega. Homme lendan Pariisi ja sisuka kokkuvõtte luban kirjutada hiljemalt teisipäevaks. Olge tublid, sportige nädalavahetusel palju ja mida südamest teete, nautige lõpuni.

5 päeva maratonini.

77. treeningpäev. 10 KM joostud. Trenni on teha mõnus ja kerge, kui väljas on soe ja kõnniteed lumest puhtad. Enesetunne on endiselt hea, energiat piisavalt üle. Tore on näha, et soe ja päikseline ilm suudab rajale tekitada palju jooksjaid ja teisi spordiharrastajaid.

7 päeva maratonini.

76. treeningpäev. 16 KM joostud. Minu esimese maratoni treeningkava hakkab lõpule jõudma. Liiguks korraks algusesse tagasi ja tuletaks meelde, kuidas ma oma trenni alustasin.
Minu esimene trennipäev 16 km möödus talvises ilmas. Tuiskas ja kõnniteed oli paksu lund täis. Jooksuisu oli nullis, põlved tegid valu, külm tuul ja lumesadu. Peale trenni oli nõrkus ja peavalu. Täna, 16 nädalat hiljem. Trennikavas oli 16 km. Jooks oli kerge, enesetunne on hea, nii trenni tehes kui ka peale jooksu. Kõnniteed olid kohati lörtsised ja lombised, aga suurelt see jooksu ei seganud. Jooksin kergelt enesetunde järgi. Peaks mainima, et progress on jooksus toimunud, nii enda tervise heaks kui ka ajaliselt paremaks. Olen hakanud jooksmist veel rohkem nautima, kui ma seda juba viimased kuud teen. Peavalu, kumisemine peas, nõrkus ja jõuetus, kõrge pulss peale jooksu on kadunud. Jooksu ajal olen suutnud enda pulssi reguleerida enesetunde järgi ja läbi selle jooksu nauditavamaks muuta. Minu ettekujutused jooksmisest on kardinaalselt muutunud. Olen jooksmist ja ennast alahinnanud, eksisin oma salakires. PS! Riietepoed olen lausa nii soiku jätnud, et ei mäleta, millal viimati endale uusi riideid ostnud olen. Külastan rohkem spordipoode kui triiksärgipoode. Pigem ostan uued jooksuliibukad, kui seeliku.
Maratonini 7 päeva ja 17km trenni

8 päeva maratonini.

75. treeningpäev. 6.5 KM joostud. Trenn tehtud. Kuigi ma ei ole hommiku trenni inimene, olen viimased 2 laupäeva proovinud trenne teha just hommikul, et ülejäänud aeg oleks muudeks toimetusteks planeeritud. Kui ilm on ilus, on rajal jooksmisel ette jääv jalutajaskond koguselt palju suurem. Seega on hommikul trenni minna väärtuslikum, rajal oleva vähese rahvakoguse tõttu.

10 päeva maratonini.

74. treeningpäev. 8 KM joostud. Inimesed, minge välja, trenni, jooksma! Asendamatu eliksiir pikale tööpäevale. Peale trenni on olemine väga hea, kerge naerusuu näol ja jõudu tasapisi kogumas. Kõigest 10 päeva maratonini ja minul juba kerge ootusärevus sees :)