49 päeva maratonini.

48. treeningpäev. 34 KM joostud. Tänane 34 KM-t oli jaotatud kolmeks jooksudistantsiks: 13 KM+14.5KM+6.5KM. Minu esimesed 13 KM-t olid tänu korralikule hommikusöögile ja kena tujule päris kerged. Ilm oli ilus, jooksutuju hea ning energiat oli ülegi. Otsustasime, et peale iga jooksudistantsi tuleme koju ja “tangime” end jookide ja geelidega täis. Hea mugav, kui elad jooksurajale ligidal. Täna võtsin esimest korda terve powerbar geeli korraga sisse. Oi kui läääägeee, aga selle eest energiat jätkus kauaks. Valesti tegin, et ei võtnud teise geeli jooksule kaasa, oleks suure energiapommina ära kulunud. Teinekord olen targem. Kuni 26.5 KM-ni oli jooks tavaline, väsimus oli suur ning sääremarjad ja põlved valutasid rohkelt. Lisaks kõigele eelpool mainitule lõi mul 26.5KM-l parema reie lihasesse korraliku krambi. Kuna koduni oli jäänud 1KM ei pööranud ma suurelt valule tähelepanu. Väsimus oli juba korralikult suur, kuid kodus söödud banaan ja energiajooki juues, enesetunne paranes ja võhma justkui jagus, kuni uuesti jooksma hakkasin.. Kui ma eelnevalt olen oma treeningute kokkuvõttes ära maininud, et 6.5 KM-t on minu jaoks väga kerged ja trenni tehes, koormust ega väsimust ei teki, siis tänase trenni viimased 6.5 KM-t olid minu eluraskemad, emotsinaalsemad ja valurikkamad üldse. Kuna reievalu ei tahnud ära kaduda, püüdsin hambad ristis valule mitte mõelda. Proovisin hüppata, elustada reit rusikalöökidega, aeglustada jooksutempot, joosta nii, et üks jalg on puujalg, kuid tulemus oli null. Ma olen tegelikult natuke üllatunud, et ükski jalutaja meist mööda ei jalutanud, kuna jooksutempo oli väga aeglane. Kokkuvõtteks: Olen väga väsinud, praegu annab reie valu veel tunda. Kuid, kui võrrelda 30. jaanuari trenni, kui jooksin 32 KM ajaga: 4.25, võin päris rahul olla tulemusega, kui jooksin täna 34 KM ajaga: 4:00. Kui sama tublisti jätkan, siis 4.30 maratonil ei ole midagi nii utoopiline, täitsa reaalne eesmärk.