EXPO – kindlasti väikseim, millest olen osavõtnud. Numbrite jagamine (peale numbri ei antud mitte midagi, nännikott oli virtuaalne ning saabus emailile, sisaldades endas erinevate teenuste ja toodete kuponge, mis tuli ise välja printida), mõne kohaliku ja paari Jaapani maratoni boksid ning spordihiiu Rebeli esindus, kust sai osta Asicsi tooteid, geele ja muud pudi-padi. Kogu Expo kokku umbes 200 ruutmeetrit.
START – kõik lastakse rajale korraga, aga kolmes erinevas grupis: A – jooksjad, kes on kiiremad kui 3:30:00, B – 3:30:01 – 4:30:00, C – aeglasemad, kui 4:30:00. Kuna jooksjaid väga palju pole ning rada on alguses normaalse laiusega, siis väga hullu tunglemist ei olnud ning jooksma sai hakata juba mõned meetrid enne stardijoont.
RADA – Joostakse punktist A punkti B. Finiś asub kuulsa Sydney ooperimaja vahetus läheduses. Peale starti algab kohe tõus Sydney Harbour Bridge´le, peale seda jällegi laskumine ning kohe 180 kraadine pööre paremale. See üks lause iseloomustabki kogu maratoni, kuna kogu jooks oli üks lõputu ülesse ja alla ning edasi ja tagasi jooksmine, kõige hullem osa rajast oli kindlasti kilomeetritel 37 – 41, kus kohati tuli, lisaks ülesse ja alla jooksmisele, läbida ka lõike, mis olid väga ebameeldivalt kaldu, nagu oleks sisehallis kurvi jooksnud, aga palju pikemalt kui 50m korraga. Kui viimased 250 meetrit välja jätta, siis inimesi raja ääres kaasaelamas väga vähe, entertainment puudus täielikult.
TEMPOMEISTRID – paari sõnaga ka nende tegelaste toimetamisest. Jooksin 4:00:00 tempomeistrite grupis ning võite ette kujutada meie üllatust, kui ühel lõigul, kus vastasrajal jooksid kiiremad maratoonarid, jooksis meile kõige pealt vastu 4:45:00 grupp ning natukene neist tagapool 4:15:00 grupp. Meie tempomehed kinnitasid meile, et oleme graafikus ning mingi hetk jooksimegi mõlemast grupist mööda. Ühel hilisemal lõigul, umbes 28 kilomeetril, kus oli näha jällegi meist aeglasemaid jooksjaid, olime tunnistajaks aga olukorrale, kus 4:45:00 mees juba oma kambaga kõndis. Pidevalt keerutav ning edasi tagasi kulgev rada ajas ka meie 4 tunni tempomeestel pea sassi ning nii juhtuski, et ühes kohas joosti rada otseks ning tehti väike shortcut, kuna nad selle aga suhteliselt kiiresti avastasid, siis ajaline kaotus, mis kulus olukorra klaarimiseks ning tagasi jooksmiseks, hiiglama suur ei olnud, samas soovisid nad kogu kaotatud aja ühe kilomeetriga tagasi teha ning see tempo tappis nii mõnegi meist, kaasaarvatud ka ühe tempomehe enda, kes võistluse hilisemas faasis ka katkestas.
TEMPOMEISTRID – paari sõnaga ka nende tegelaste toimetamisest. Jooksin 4:00:00 tempomeistrite grupis ning võite ette kujutada meie üllatust, kui ühel lõigul, kus vastasrajal jooksid kiiremad maratoonarid, jooksis meile kõige pealt vastu 4:45:00 grupp ning natukene neist tagapool 4:15:00 grupp. Meie tempomehed kinnitasid meile, et oleme graafikus ning mingi hetk jooksimegi mõlemast grupist mööda. Ühel hilisemal lõigul, umbes 28 kilomeetril, kus oli näha jällegi meist aeglasemaid jooksjaid, olime tunnistajaks aga olukorrale, kus 4:45:00 mees juba oma kambaga kõndis. Pidevalt keerutav ning edasi tagasi kulgev rada ajas ka meie 4 tunni tempomeestel pea sassi ning nii juhtuski, et ühes kohas joosti rada otseks ning tehti väike shortcut, kuna nad selle aga suhteliselt kiiresti avastasid, siis ajaline kaotus, mis kulus olukorra klaarimiseks ning tagasi jooksmiseks, hiiglama suur ei olnud, samas soovisid nad kogu kaotatud aja ühe kilomeetriga tagasi teha ning see tempo tappis nii mõnegi meist, kaasaarvatud ka ühe tempomehe enda, kes võistluse hilisemas faasis ka katkestas.
FINIŚ – iga maratoni lõpetaja sai T-särgi, pudeli vett ning valuvaigistava geeli. Raul, kes jooksis poolikut oli meid finishis ootamas. Kiired pildiseeriad ja hotelli pesema.
Seni joostutest kindlasti kõige ebameeldivam rada, samas lõpetaja T-Särk meeldib väga.
